2020. talisurfi juubeli-MM toimub Eestis

Rahvusvaheline talisurfiliit Winter Ice and Snow Sailing Association (WISSA) andis Eestile õiguse korraldada 2020. aasta talisurfi maailmameistrivõistlused (MM). Tegu on juubelivõistlusega – talisurfi MM toimub juba 40ndat korda.

Talisurfi maailmameistrivõistlused toimuvad Eestis 10.-15. veebruaril 2020, täpse asukoha osas käivad veel läbirääkimised.

Talisurfi järgmise aasta MM-i võimalikud asukohariigid olid veel Rootsi ja Ukraina. WISSA otsuse puhul osutus määravaks Eesti talisurfi suurvõistluste kõrge tase ja üldine purjetamisvõistluste korraldamise kogemus. Välja toodi Eestis toimunud 2016. aasta talisurfi MM-i ja 2019. aasta talisurfi Euroopa meistrivõistluste (EM) suurepärane korraldus.

Võistluste korraldaja on Eesti Jahtklubide Liit. Peakorraldaja Tõnis Kase sõnul on tal on hea meel, et meie taset hinnatakse rahvusvaheliselt kõrgeks. „Anname parima, et ka käesolev võistlus kulgeks purjetamise maailma suurvõistluse tasemel,“ sõnas Kask. „Meil on hea meel, et talisurfi MM-i 40. juubeliürituse patrooniks on Kalev Allikveer, kes on alaga tegelenud selle ajaloo algusest ning on WISSA üks tugisambaid.“

Tegu on kuuenda talisurfi suurüritusega Eestis. Varem on meil toimunud talisurfi MM-id aastatel 1991, 1996, 2003, 2007 ja 2016 ning EM aastal 2019. Rahvusvahelisi talisurfi tiitlivõistlusi peetakse alates 1980. aastast. 2020 MM võistlused toimuvad kolmes klassis, iga klass võistleb kahes-kolmes distsipliinis.

Talisurfi spordiala on sündinud Eestis. 1973 ilmusid Ain Vilde kaudu Nõukogude Eestisse esimesed purjelaua joonised. Paari aastaga käivitus tõsine purjelauaspordi harrastamine. Uus ala oli väga köitev ning tekkis vajadus sellega aastaringselt tegeleda. Mõte panna puri peale suusale tuli väidetavalt Eesti Energia purjespordientusiastilt Jüri Plisnikult. 1976 konstrueerisidki „Eesti Energia“ purjespordientusiast Jüri Plisnik koos Jaak Kaldjärve ja Tõnu Toomaraga omale talvised sõiduriistad ja hakkasid omavahel võistlema. Nii sündis talisurfi esimene võistlusklass – purisuusk.

Möödunud neljakümne aastaga on purisuusk ise ja kogu ala palju muutunud. Lisandunud on tiiva ja lohe võistlusklass ning purisuusa kõrvale on tekkinud erinevad kelgud, vastavalt jää- ja lumeoludele.